Matkarajad

1. Tunda on iidset ida piiri Roomakatoliku kiriku Tartu piiskopi piirilinnuse varemed Vana-Vastseliinas: Piirikõrts; Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala tutvustava matkaraja algus- või lõpp-punkt.
2. Missomaa matkade idavärav Tallinna–Tartu–Luhamaa ja vana Riia–Pihkva kivitee rist Illi külas: ehitusmälestised (mõisa moonakamaja, vesiveski). Siia satume, kui tuleme Vastseliina poolt või Setomaa suunalt Meremäelt, Obinitsast aga ka Piusa maastiku kaitsea la matkarajalt või Piusa koobastest.
3. Järvemäe (Tsäpsi) järv: 9,2 ha, sügavus kuni 6,8 m; läänekaldal hea ujumiskoht; matkaja peab siin valima: kas minna Vastseliina – Missoküla vana teed pidi Misso või uut pidi Luhamaa suunas.
4. Põrstõ järv metsa keskel: 8,5 ha, sügavus kuni 5 m, hea supluskoht.
5. Sapimägi: 231m, Missomaa kõrgeim.
6. Pältre lühterkuusk: 11 latva, Eestimaa vägevaim.
7. Pältre Uibumägi: 215 m, näha Nipernaadi filmimiskoht ja püha Pargimägi.
8. Uue Riia–Pihkva (kivi)tee Sastavi kurvid: tee valmis 1859. a. palju pahandusi põhjustanud järsu kurvi kõrvale ehitati hiljem uus, tunduvalt laugem.
9. Napimäe pettäi: tüve ümbermõõt 307 cm, kõrgus 15 m.
10. Luhamaa-Eesti kaguvärav: enne esimest maailmasõda kuulus Pihkva kubermangu, 1918. a. Petserimaa ja 1922. a. Võrumaa Misso valla ala; kalmistu ja õigeusu kirik (1932); piiri- ja tollipunkt.
11. Pruntova: kohalik ettevõtja valmistab siin aiamööblit.
12. Vungi korsten: mälestus saviväljadel tegutsenud tellisetehasest.
13. Pabra järv Eesti-Vene piiril: 96,9 ha, kuni 3,6 m sügav, veepind XX sajandi algul alandatud.
14. Kriiva mägi: mandrijää servakuhjatiste riba Pabra järve lõunakaldalt kuni Kiviora külani.
15. Snikkeri tamm: nimi istutaja järgi, puu umbes 150 aastat vana, tüve ümbermõõt 424 cm, kõrgus 24 m.
16. Kiviora küla: asulakoht I ja II aastatuhandest.
17. Kiviora veski: kohas, kuhu Pedetsi jõgi, maantee ja Eesti-Vene piir kokku jooksevad; veski töötas 1970. aastani (esmalt mainitud 1798).
18. Parmukund: osa sellest kuulub loodavasse Parmu looduskaitsealasse; Klaasivabrigunurm tähistab kohta, kus toodeti potast (sellekohane märge aastast 1798); Eesti–Läti–Vene ühine piiripunkt.
19. Rammuka küla: Võru–Haanja–Misso–Rammuka bussiliini lõpp-peatus; umbes km kaugusel, Eesti–Läti piiril on Võru–Aluksne tee läbi kaevatud.
20. Hino järve maastikukaitseala: järve( vanematel kaartidel ka Puggola järv) pindala ligi 198,8 ha, sügavus kuni 10,4 m; registreeritud 40 linnuliiki, teiste seas ka Eesti punasesse raamatusse kantud järvekaur; järve ümber künkad (osalt jääserva kuhjatiste reana), mille vahelt kaevati mõisa ajal kraav ja suunati vesi Koiva asemel Daugavasse; käivitusid Ala- ja Mäe-Siksälä veskid (praegu lagunenud); hiljem alandati järve veepinda 3,5 m, eraldus Mustjärv, Hino järve tekkis seitse saart, võimalikuks sai otsetee kahe järve vahelt Missost Rammuka külla (vt. viide Rammuka küla kohta).
21. Vetevana turismitalu: saab kalastada, ujuda, käia loodusmatkadel, saunas, , laenutada paati, kasutada lõkkeplatsi telkida, 7 tuba, 30 kohta;
22. Maksamõts: siit on hankinud puitu ka orelimeistrid Kriisad.
23. Siksälä kalmistu (XI–XVIII sajand) Hino ja Mustjärve vahelisel künkal: muinasasula (I aastatuhandest ja II aastatuhande I poolest); arheoloog Silvia Laulu väljakaevamised ja uuringud Siksäläs on andnud olulist materjali ka siinsele kirjeldusele Missomaa kujunemisloost.
24. Kõugumägi: XIV sajandil ehitati siia linnust, kuid see põletati maha enne valmimist.
25. Missoküla: XIX sajandil asustati siit palju elanikke ümber naaberküladesse ja loodi Misso mõis (esimene märge 1834. aastast); ehitati kõrts, hobupostijaam ja Pedetsi jõele Pupli veski (töötas 1946. aastani).
26. Misso alevik: kooli pettäi (ümbermõõt 278 cm, kõrgus 11 m) ja Perapugola kooli kivi tähistavad kooli olemasolu vähemalt aastast 1753, keskkool tegutseb siin 1957. aastast; siia, Riia–Pihkva kivitee äärde pidi rajatama Liphardsteini linn (mõisnik Liphardi ja kaupmees Steini nime järgi), kuid 1889. a. valminud Riia–Pihkva raudtee tõmbas sellele kriipsu peale; Siin asub Kagu piirivalvepiirkonna Misso kordon: Esialgu magasiaidaks ehitatust sai hiljem meierei, siis sovhoosi kontor ja praeguseks vallamaja koos kultuurimajaga ja interneti punktiga
27. Misso ettevõtted: Ahjutelliseid tootes jätkab AS Misso Savitööstus Vastseliina linnuse, Rogosi kastellmõisa ja Vungi tellisetehase savitöötlemistraditsioone; : OÜ M.A.O. valmistab palkmaju ja töötleb mitmel viisil puitu ka mitmed ettevõtted toodavad saematerjali, põletavad puusütt; tegutseb kaks kauplust jne.
28. Misso kalmistu: Vabadussõja mälestussammas 1936. aastast, Vabadussõjas hukkunute matmispaik, Teises maailmasõjas hukkunute ühishauad.
29. Pulli (Pullipõdra) järv Misso aleviku serval: 61,7 ha, kuni 7,1 m sügav; sobilik puhkekohaks; matkates ümber järve, tasub põhjakaldal asuva Misso metskonna juurest suunduda varjulisele metsateele: pärast paremale jäävaid Saar- ning Immaku järve võib aimata, kust kulges rohkem kui sada aastat tagasi Pullipõdra–Kirikimäe tee, ning õnnestub ehk välja jõuda praegusele Misso–Tsiistre teele.
30. Kisejärve maastikukaitseala: Kisejärv (48,9 ha, sügavus 5,1 m), Pahijärv (10 ha, sügavus vaevalt 2 m), Sõdaalune (8,5 ha), Mägialune, Luik- ehk Laihjärv, Vuuhjärv ja Kõrbjärv moodustasid kunagi ühtse sopilise ning saarerohke järve; Pahijärvest on leitud 15 liiki haruldasi vetikaid; enne Teist maailmasõda alandati Kise- ja Pahijärve pinda ligi meetri võrra ning leiti kuni tuhandeaastaseid paate, nõusid ja kalapüüniseid.
31. Nopri talumeierei: siit tuleb piim, kohupiim, jogurt, kreem jms. – kõik kohapealse 180 ha haritava maa pealt sajapealise karja, nüüdisaegse tehnika ning töökate inimeste toodang, mis jõuab ka Võru taluturule.
32. Selsisoo: Kisejärve maastikukaitseala mittemajandatav lahustükk; Soojärv (12,6 ha, sügavus kuni 4 m) kauni metsase saarega, pakub huvi teadlastele.
33. Käbli küla: Kääbaspalu kääpad; kunagi oli siin üks olulisi lauavabrikuid.
34. Loodav Murati looduskaitseala: järv 67 ha, sügavus kuni 4,3 m.
35. Murati- loodevärav: piiri- ja tollipunkt. Piiritoimingud tehakse koos lätiga läti territooriumil kuhu on ühine piiripunkt väljaehitatud.
36. Maiori järv: hulk ilusaid vaateid künklikule maastikule.
37. Hurda talu: telkimiskoht, telgilaenutus, tiik, kiiged, laua- ja õuemängud, druiidide horoskoobi järgi rajatud park, talumuuseum, taluteater; tutvustatakse ravimtaimi, võimalus korraldada simmaneid.
38. Rogosi kastellmõis: nimi Poola ajal valitsenud Rogosinski järgi, hoonestik hilisematelt omanikelt Glasenappidelt; Ruusmäe põhikool, külalistemaja (10 tuba, 30 kohta, saun, seminariruum, söögisaal, suusarajad, kelgumäed, lumegrill), muuseum.
39. Villa ja Plaani- loodevärav seljataha :jäävad Haanja kõrgemad mäed ,valida on Ruusmäe ja Murati või Kündja - Tsiistre-Kirikumäe suund. Plaanil on supluskoht külajärves ja õigeusu kirik (1873, praegu ei tegutse), arheoloogilistel kaevamistel leitud haudadest relvi, nagu Missomaa keskosas Siksaliski. Villa turismitalu (3 tuba, 6 kohta, tiik, lõkkeplats, saun, kiik, saal, telkimisvõimalus, pallimängud);
40. Puspuri turismitalu: 3 tuba, 10 kohta, troskasõit, suitsusaun.
41. Luhte liinamägi: üsna läbipääsmatus kohas, väärib vallutamist.
42. Vana Riia–Pihkva (kauba- ja sõja)tee: kaotas oma tähtsuse uue Riia–Pihkva (kivi-)tee valmimisega.
43. Tsiistre: mälestuskivi koolile (esmalt mainitud 1753, suletud 1970) ja seal 40 aastat lapsi õpetanud Kristjan Seimile.
44. Vetevaotus: karstilehter, mis kevaditi ääreni vett täis ja suviti peaagu tühi.
45. Tsiistre kääpad ja kivikalme: siin saavad kokku kaks kultuuri.
46. Kirikumäe maastikukaitseala: kivikalme I aastatuhande I poolest; nimetus Liivi sõja ajal asunud kiriku järgi; järve (61,4 ha, sügavus kuni 3,5 m) uuritud pika aja jooksul; möödunud sajandi 20. aastatel süvendati Pedetsi ülemjooksu 9 km ulatuses, mistõttu Kirikumäe ning Pedeja järv hakkasid alanema Daugava suunas; varem olevat vesi Raudoja kaudu Piusasse voolanud; matkamaja (3 tuba, 12 kohta) ja kämping (9 maja, 36 kohta), telkimisplats, lõkkease, väligrill, paadi- ja jalgrattalaenutus, saun, saal.

Head matkamist ja avastamist!