Pärandid maailmatuultes
Missomaa maa koos kõige looduslikuga sellel on enam kui 10 000 aastat vana. Esimesed läänemeresoomlastest hõimud tulid kõigepealt Hino, Pulli ja teiste veekogude äärde. Siis liikusid siia poole balti ja slaavi hõimud ning siinseid alasid valitsesid nii sakslased, venelased, rootslased kui poolakad. Siinse rahva poolt loodu ehk kultuur kõige laiemas tähenduses on vähemalt 5 000 aastane. Nii pandigi erinevatest maatükkidest ja paljudest kultuurikihtidest kokku Missomaa, see tähendab Eesti riigi äärmine kagunurk, aga ka Eesti-Läti-Vene, Ida-Lääne ning Põhja-Lõuna kokkupuuteala.
Missomaa on maastikulise loogika (Pedetsi ja Kuura jõgikond, Tallinn – Luhamaa ning Riia – Pihkva maantee jne) ja inimtegevusliku lävimise järgi ajaloolises plaanis Misso valla territooriumist veidi laiem – umbes 200 km².80 aastat tagasi elas sellel territooriumil ligi 2800 ja praegu umbes 800 inimest ehk 4 in/km². Tänapäevaste tendentside jätkumisel võib 2040. aastal olla Missomaal ainult 400 elanikku. Et Eestimaa elanike arv pole eriti muutunud, elab praegu mujal umbes 2000 inimest, kellel osa juuri on Missomaal.
Aga järjest vähemaks on Missomaal jäämas selle maa- ja kultuuripärandi hoidjaid ning enam tõusmas maailmatuuli seda pärandit laiali kandmas. Sellest pärandist võivad ilma jääda nii kohalik rahvas, Missomaalt väljarännanud ja nende järeltulijad, kogu Eestimaa inimesed ja kui ka väliskülalised.
Kogumiku koostamine
Kõigest sellest lähtuvalt alustaski Kolme Kandi Klubi neid pärandeid kirjeldava kogumiku koostamist. Seda selleks, et pakkuda ettevõtlikele inimestele ainest Missomaa pärandi ellujätmiseks, targaks edasiarendamiseks ja tulemuslikuks kasutamiseks. Aga ehk pakkuda ka tulevikus siia tulevatele araablastele, hiinlastele või kes teab kellele abi nende saamiseks eestimaalasteks. Samamoodi, nagu see juhtus möödunud aastasadade jooksul.
Kogumiku koostamine on mõeldud kolme etapina:
Ehk on lugejal huvi ja soov selles kaasa aidata? Võta meiega ühendust!