Kolme Kandi Klubi - Missomaa


Kui vaatad Eestimaa kaarti ja prad pilgu selle rmisele kagunurgale

...näed kõigepealt kahte maanteed. Üks on suundumas Riiast Pihkvasse, teine ristumas esimesega Tallinna ja Tartu poolt. Veel näed hulgaliselt rohelisi metsi ja nende keskel siniseid järvesilmi. See on  kolmnurkne Missomaa, mis piirneb Venemaa, Lätimaa ja ülejäänud Eestimaaga. Ning mis ise koosneb Hino - Misso, Mauri - Tsiistre ja Luhamaa kolmandikust. Sedamoodi kaardile vaadates ja selle maanurga tuleviku üle mõtiskledes Kolme Kandi Klubi sündiski. Kui aga heidad pilgu umbes 3-meetrise läbimõõduga gloobusele ja selle külje poolt, kus Euroopa, näed Missomaad naelapea suurusena. Aga võibolla ei näegi, sest nii pisike ja ehk vahepeal ülegi värvitud. Oleks veel, et kullast ja säraks! Oleme ju üleilmastumas ja suurematega arvestamas. Missomaa on Eesti Vabariigi ja Võru maakonna kagupoolseim nurk. See maanurk on väike - ainult üks kahesajandik riigi territooriumist, üks tuhandik elanikkonnast ja veelgi väiksem osa sisemaisest kogutoodangust. Sellistest ning veidi teistsugustest maanurkadest aga Eestimaa koosnebki ja iga sellise maanurga väärtusest sõltub riigi väärtus ning maanurga arengust riigi areng. Missomaa on kolmnurk. Eestimaa küljest on naabriteks Rõuge-Haanja ja Vastseliina-Piusa alad, Vene Föderatsiooni poolt Petseri rajoon ja Läti Vabariigi kandist Aluksne rajoon. Ka sisemiselt on see maanurk kolmeline: Misso alevik toetub Hino, Luhamaa ja Tsiistre kandile. Missomaa määratlus lähtub maastikulisest loogikast (Pedetsi jõgikond, Riia-Pihkva maantee, Tallinn-Luhamaa maantee jne) ning inimtegevuslikust lävimisest ajaloolises plaanis. Missomaana on seega käsitletud Misso valda ning ka sellega loodus- ja kultuurikeskkonna, inimeste ning majanduse kaudu seotud naaberalasid. Missomaa on ka paljude inimeste kodukant, elavad nad siis praegu oma esivanemate maal, mujal Eestis või hoopis kaugemates riikides.